India (Republic of India)
India lipp |
Indiat ümbritsevad lõunas India ookean, edelas Araabia meri ja kagus Bengali laht. Riigil on maismaapiir läänes Pakistaniga, põhjas Hiina, Nepali ja Bhutaniga ning idas Bangladeshi ja Myanmariga. India ranniku lähedal lõunas asub Sri Lanka ja edelas Maldiivid. Andamani ja Nicobari saarte kaudu on riigil merepiir Tai ja Indoneesiaga.
Indiast pärineb kaks maailmausundit: hinduism ja budism. Rahvastikust moodustavad hinduistid umbes 80%, suurim vähemususund on islam umbes 100 miljoni järgijaga.
Üle 3000 aasta tagasi tekkis praeguse Pakistani ja India territooriumil üks maailma esimesi kõrgtsivilisatsioone Induse kultuur. Eurooplastest kinnitasid Indias uusajal esimestena kanda portugallased. 18. sajandi keskpaigas läks India ajaloos juhtroll brittide kätte, Indiast kujunes Briti impeeriumi kroonijuveel. Aastal 1947 lõppes Briti koloniaalvõim ning valdavalt hinduistlik India ja muslimite riik Pakistan (millest 1971 eraldus Bangladesh) iseseisvusid dominioonidena ning aastal 1950 kuulutati välja India Vabariik.
Viimasel ajal on India majanduse enamikus sektorites aset leidnud suur majanduskasv. India on põllumajandussaaduste netoeksportija ja tööstuses kasvab eriti tarbekaupade tootmine. Kiirelt kasvava keskklassi (200 kuni 300 miljonit inimest) mõjul on siseturul suur nõudlus. Siiski on majanduslik ja sotsiaalne kihistumine jätkuvalt suur ning vaesemate inimesteni ei ole majanduskasvu mõjud jõudnud.
India pealinn New Delhi (inglise keeles; hindi keeles नई दिल्ली, Naī Dillī) asub riigi põhjaosas Delhi linna territooriumi keskuses, Yamuna jõe läänekaldal. New Delhi pindala on 42,7 ruutkilomeetrit ja elanike arv on 21,75 miljonit (2011). Detsembris 1911 otsustas Suurbritannia kuningas George V, et India pealinn viiakse Calcuttast (praegune Kolkata) Delhisse. Linna ehitust alustati 1912. aastal vana Delhi kesklinnast umbes 5 kilomeetri kauguselt lõunas. Uus pealinn püstitati ametlikult 1931. aastal. Linna juhib ametisse määratud New Delhi munitsipaalnõukogu (NDMC).
India rahvusloomad on tiiger ja India elevant, rahvusroomaja kuningkobra, rahvuslind paabulind, rahvuslill lootos, rahvuspuu Bengali viigipuu, rahvuspuuvili mango, rahvuslaul "Vande Mataram", rahvusjõgi Ganges.
India riigipühad on vabariigi aastapäev (26. jaanuar), iseseisvuspäev (15. august) ja Gandhi Jayanti (2. oktoober). Riiklikke pühi on kokku 14 (nende hulgas nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).
India nimi sellisel kujul, nagu me seda eesti keeles tunneme, tuleneb ladinakeelsest nimest India, mis on laen vanakreeka nimest Ἰνδία (India). See nimi on tuletatud Induse jõe nimest, pärineb vanapärsia sõnast hindūš ja allikaks on sanskriti सिन्धु (Sindhu), Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi induslasteks (Ἰνδοί (Indoi)).
Ingliskeelses India konstitutsioonis mainitakse India võrdväärse nimena ka Bharat. Nimi (hindi keeles भारत (Bhārat) pärineb sanskritikeelsest nimest भारतम् (Bhāratam), mis on tuletatud hinduismi pühakirjades mainitud legendaarse kuninga Bharata nimest.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
INR | India ruupia (Indian rupee) | ₹ | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
AS | Assami keel (Assamese language) |
BN | Bengali keel (Bengali language) |
BH | Bihaari keel (Bihari languages) |
GU | Gudžarati keel (Gujarati language) |
HI | Hindi keel (Hindi) |
EN | Inglise keel (English language) |
KN | Kannada keel (Kannada language) |
ML | Malajalami keel (Malayalam language) |
MR | Marathi keel (Marathi language) |
OR | Oria keel (Oriya language) |
PA | Pandžabi keel (Panjabi language) |
TA | Tamili keel (Tamil language) |
TE | Telugu keel (Telugu language) |
UR | Urdu keel (Urdu) |